Kellegi jaoks pole saladus, et tänapäeval on ühed kõige populaarsemad ja moodsamad soengud punupatsid. Selles pole midagi mõistatuslikku, sest nad on väga mugavad, eriti veel siis, kui neiul on pikad juuksed. Punupatsid on ilusad ja elegantsed, ideaalsed ka õhtusoenguna, mida saab kaunistada ilukivikeste ja soengukaunistustega. Paljusid patsisoenguid on väga lihtne teha. Ükskõik, millisest küljest ka ei vaataks, igal pool ainult plussid. Lisaks sellele sobib antud soengutüüp praktiliselt kõigile pikajuukselistele kaunitaridele.
Paar hooaega tagasi kadusid patsisoengud kaugele minevikku ning moodi tulid lahtised juuksed. Nüüd on aga nii ilu kui praktilisus korraga taas moes.
Kas olete kunagi mõelnud, kui kaua on inimesed pununud patse? Just nimelt inimesed, sest ka mehed on pununud endale patse, sest paljude aastate vältel polnud patsidel soolist kuuluvust ning neid tegid endale nii mehed kui ka naised.
Vanasti peeti iga naise ehteks pikki ning ilusaid juukseid. Arvati, et neis peituvad inimese jõud ja tarkus ning pruudi valikul pöörasid mehed suuremat tähelepanu just juustele.
Punupats on soeng, mille korral mitu juuksesalku punutakse inimese peas kokku. Punupatsi ots kinnitatakse patsikummi, klambri, paela või muu kinnitusvahendiga. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on punupats nii naiste kui ka meeste soeng.
Siin aga mõned huvitavad faktid patsidest:
Piiblikangelane Samson, kes tappis lõvi, kandis peas seitset patsi, milles peitus tema jõud.
Indiaanlased kandsid rahu ajal punupatse või lihtsalt lahtiseid juukseid.
Egiptlased ajasid tavaliselt juuksed maha, kuid kandsid samas ka patsikujulisi parukaid. Naised punusid aga endale väga palju väikseid patsikesi ning lõikasid nad natuke alla kõrvade.
Hiinlased ei lõiganud juukseid, vaid panid nad krunni juuksenõela abil. Pärast manchude sissetungi 1644. aastal kohustati kõiki hiina mehi pea laubapoolsest osast juuksed maha ajama ning allesjäänud juustest tuli punuda pikk pats. Sellist Hiina traditsioonilist punutist kutsutakse ka bian-fa´ks.
Kreekas ja Roomas tehti tavaliselt keerukaid patsisoenguid. Ovidius ning paljud muud I ja II sajandi autorid on maininud ka juuksepikenduste kasutamist.
Vana-Venemaal punusid vallalised neiud juuksed patsi, kaunistades seda otsast paelaga. Abielludes punuti juuksed kahte patsi. Oli olemas ka kombetalitus, mis oli seotud neiupõlvega hüvastijätmisega: pulmapäeva eel punuti kurva laulu saatel pruudi ühe patsi asemele kaks patsi . Abielunaise soeng meenutas krooni, milles patsid olid seatud ümber pea ning kaetud väikese tanuga.
Tänapäeval on kümneid erinevaid punupatse ja nende kandmine ei olene perekonnaseisust, usust ja sotsiaalsest staatusest. Piisab lihtsalt endale sobiva patsi välja valimisest ning juba mõne aja pärast võib see kaunistada teie pead kas enda või juuksuri käe läbi.
Vene keelest tõlkinud ja postitanud Maria Yastrebinskaya
Allikad:
https://vk.com/topic-32583964_26410221
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%BE%D1%81%D0%B0_(%D0%BF%D1%80%D0%B8%D1%87%D1%91%D1%81%D0%BA%D0%B0)
Mareli patsid 